ME OLEME ÜHESKOOS KÄINUD...
Maimu Linnamägi luuletus, mida natuke MEIE järgi ümber kohandasinJ
Me oleme üheskoos käinud,
niikaua kui mäletan.
Su silmade kaudu ma näinud
nii paljugi, mäletan.
Et mul olid pikemad sammud
ja jõudsamalt jagu sain teest,
siis sibasid sina mu kannul,
ja käisid mu jälgedes.
On raske sel pärale jõuda,
kel puudu jääb nõust ja väest...
Sa ikka võid abi mult nõuda
ja kinni hoida mu käest.
Ja olgu, et kasvadki suureks,
mu kõrval jääd väikeseks sa,
ma tahaksin olla su juures,
su jälgedes astuda.
OLEN ÜLIMALT ÕNNELIK, ET SAIN ÕPETADA SELLISEID TOREDAID LAPSI, NAGU TEIE. TEIEGA KOOS LÄKS AEG NII RUTTU! KAHJUKS!
AGA PARATA POLE MIDAGI!
IGA LÕPP ON ALATI JU MILLEGI UUE ALGUS. LOODAN VÄGA, ET TEIE UUS, ON SAMA TORE VÕI ISEGI TOREDAM, KUI OLNU!!!
TE OLETE MULLE LÕPMATA KALLID! JÄÄTE MULLE ALATISEKS MEELDE JA JÄÄN TEID TAGA IGATSEMA!!!
EDU EDU JA VEEL KORD EDU TEILE, MU KALLID SÕBRAD!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar